Paldiski õigeusu koguduse ajalugu

Paldiski (vene nimega Балтийский Порт) asutas keiser Peeter I 1720-ndatel aastatel eeskätt Balti laevastiku sõjalaevade sadamana. Asunduse kasvades seati seal sisse suurmärter Georgios Võidukandjale pühitsetud telkkirik, kus teenisid mereväevaimulikud.

1728. aastal rajati sadamasse puukirik, kuid sellel puudusid ahjud, mistõttu külmal ajal oli seal raske jumalateenistusi pidada. Aastatel 1784-1787 püstitati arhitekt Johann Caspar Mohri projekti järgi uus Püha Georgiose kivikirik. 19. sajandi lõpul ehitati see arhitekt A. Edelsoni plaanide kohaselt ümber. 1939. aastal pühakoda suleti ning selle vara jagati laiali mitme Eesti kiriku vahel.

Püha Suurmärter Panteleimoni kirik

Õigeusuelu taassünd linnas langeb 1990-ndate aastate keskpaigale. Paldiski õigeusu kogudus loodi mõnede usklike linnaelanike algatusel 2001. aastal, asutamiskoosolek toimus 26. märtsil ning riigiregistrisse kandmine sai teoks 2002. aastal. Esimesed jumalateenistused pidas Punase Risti ruumides preester Pavel Popov. 2002. aastal tulid linnavõimud usklike soovile vastu ning loovutasid neile endise linnamuuseumi väikese puumaja, kus Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse õnnistusel ning esipreester Aleksi Kolosovi ja koguduseliikmete ühisel jõul hakati sisse seadma pühakoda suurmärter ja ravitseja Panteleimoni auks.

Kristuse Sündimise pühaks oli kaks tuba kohandatud ajutiseks kirikuks ning nendes võis juba jumalateenistusi pidada. Leidus lahkeid jumalakartlikke inimesi, kes annetasid kõik teenistuseks vajaliku: ikoonid, kirikuriistad, teenistusraamatud jpm., Neeva Aleksandri peakiriku koguduse naised restaureerisid aga toredasti ära vana Kristuse surilina. Esimene jumalateenistus Püha Suurmärter Panteleimoni kodukirikus leidis aset 7. jaanuaril 2003, Kristuse Sündimise pühal.

Radoneži Vaga Sergi kirik

Ehituse algus

21. sajandi esimese kümnendi lõpuks oli väike pühakoda juba suureks paisunud Paldiski õigeusu kogudusele kitsaks jäänud. Koguduse hoolekogu pöördus annetajate – abikaasade Sergei Tšaplõgini ja Aleksandra Azova poole palvega võtta enda peale vastutus uue pühakoja rajamise eest, mis otsustati pühendada S. Tšaplõgini isa Boriss Tšaplõgini mälestusele. Ehituse rahastamiseks loodi B. Tšaplõgini mälestusfond. Kirikuvanemad pöördusid Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poole palvega anda oma õnnistus Paldiskis Radoneži Vaga Sergi kiriku ehitusele.

27. detsembril 2011 võttis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Sinod vastu otsuse: „Asuda kõrgestipühitsetud Korneliuse, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi õnnistusel Paldiski linnas projekteerima ja ehitama pühakoda Radoneži vaga Sergi auks.“ Ehituse rahastamine ja uue pühakoja edasine sisustamine toimus esimestest päevadest alates Sergei Tšaplõgini ja Aleksandra Azova perekonna ja sõprade fondi vahenditest. Fond pani projekti juhtimise uue pühakoja hoolekogu liikme Aleksandra Azova õlule. A. Azova vastutas planeerimise, finantseerimise, ehituse ning sidemete eest üldsusega.

Pühakoja projekti autoriks on tuntud vene arhitekt Viktor Šadrin, kelle suurepäraste plaanide järgi on valminud arvukalt kauneid puitkirikuid Venemaa loodeosas. Vahtbetoonplokkidest soklikorrusele olid paigutatud alumine, suurmärter ja ravitseja Panteleimonile pühitsetud ristimiskirik ning pühapäevakooli ruumid. Algse projekti kohaselt pidanuks Radoneži vagale Sergile pühitsetud ülemine kirik tulema palkidest, kuid tehnilistel põhjustel asendati need puuprussidega. Täiendavad arhitektitööd ja projekti dokumentatsiooni ettevalmistamise viis läbi tuntud Tallinna firma Hendrikson & Ko eesotsas Jaanus Aavikuga. Uue pühakoja puitosade rajamiseks pöördus B. Tšaplõgini mälestusfond Soome ettevõtte Honka Eesti esinduse poole. Selle tegevjuht Argo Lindpere nõustus fondi ettepanekuga alles pärast arupidamist Helsingi kolleegidega, kuna enne seda ei olnud ettevõte kunagi taoliseid hooneid püstitanud. Ehitusjärelevalvet teostas kõrgema klassi professionaal Ülo Lainsalu, ehitustöid koordineeris Oleg Jagolnik.

MPEÕK Sinodi istungil 1. juunil 2012 esitles preester Nikolai Kamenev Paldiski uue pühakoja projekti. Sinodi otsusel kiideti projekt heaks. 2012. aasta juuni keskel vaatasid tulevase pühakoja ehituspaiga üle Kiriku delegatsioon eesotsas metropoliit Korneliusega, Paldiski linnavalitsuse esindajad ja uue kiriku hoolekogu. Ülevaatuse tulemusel alustati 2012. aasta juuli alguses vundamendisüvendi rajamist.

Pühakoja nurgakivi õnnistamine

18. juulil leidis Paldiskis aset ajalooline sündmus – Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius viis koos paljude vaimulikega läbi Radoneži Vaga Sergi kirikule aluse panemise palveteenistuse. Pidulikule sündmusele oli kogunenud hulgaliselt rahvast paljudest paikadest, kohal viibisid Paldiski linnavõimud, linnapea Kaupo Kallas, linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov ning tulevase pühakoja sponsorid. Tavakohaselt toimetatakse pärast kiriku vundamendi valmimist nurgakivi õnnistamine. Selleks pannakse valmis kivid, millest ühe – nelinurkse – peale on tahutud rist ning alla tehtud süvend pühade säilmete jaoks. Pärast eriliste palvete lausumist asetab piiskop säilmed süvendisse ning kivi pannakse selleks ettevalmistatud kohale pühakoja alusmüüris. Koht pitseeritakse kinni ja tulevase aujärje kohale püstitatakse rist.

Pärast pidulikku teenistust pidas Valitseja jutluse vagast Sergist ning meenutas muu hulgas ka oma noorpõlve, mil ta oli sõja ajal käinud koos vaimulikega neis paigus, et aidata saksa ümberasustatute laagris kinnipeetavaid vange. Jutluse lõppedes õnnistas ta kõiki palvetajaid. Seejärel pöördus kõikide kohalviibijate poole südamlike sõnadega preester Nikolai Kamenev, kes tänas kõiki selle hea ettevõtmise palvelise toetamise eest.

Seejärel sai sõna selle vaimuliku projekti peasponsor Sergei Tšaplõgin, kes peatus lühikeses kõnes oma perekonnalool. Tema isa Boriss Tšaplõgin oli sündinud Pärnu lähedal Sindis, tema vanaema ja paljud lähisugulased olid õigeusklikud eestlased. Isa oli elukutselt sõjaväeinsener, kes töötas Lätis, seejärel aga suunati Paldiski linna, kus ta hiljem asus tööle ühte linna juhtivasse ettevõttesse tehnilise direktorina. Tema juhatusel kavandati ja ehitati linna naftaterminal. Paljud inimesed meenutavad siiani Boriss Tšaplõhinit hea sõnaga kui usklikku inimest, kelle süda oli avatud nii Jumalale kui ka ligimestele. Sergei Tšaplõgin rääkis pisut ka endast. Praegu töötab ta Euroopas, aga üles on kasvanud ja elab Eestis. Lõpetuseks nentis ta, et tema isa tegi oma elu ajal selles linna palju ära. Ning tema mälestuseks, ent ka uskudes, et nende pere on Radoneži vaga Sergi erilise eestkoste all, on nad otsustanud püstitada Paldiski linna pühakoja selle suure pühaku auks.

Edasi võttis sõna Paldiski linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov, kes rõhutas, kui oluline on niisuguse pühakoja rajamine linnale. Lõpetuseks lisas ta, et seda kirikut võivad hakata pidama omaks kõik piirkonna õigeusklikud, hoolimata nende rahvusest.

Ehitustööde kulgemine

• 2012. aasta juuli lõpp. Soklikorruse rajamine (plokkide ladumine).
• 9. august 2012. Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse visiit uue pühakoja ehitusplatsile.
• 2012. aasta septembri lõpp. Betoonpõrandate valamine.
• 2012. aasta detsembri keskpaik. Seinte ladumine (puuprusside paigaldamine).
• 2013. aasta jaanuari lõpp. Katusetalade püstitamine.
• 2013. aasta veebruari lõpp – märtsi algus. Kellatorni kupli monteerimine ja katuse katmine.
• 2013. aasta märtsi keskpaik. Katusetööde lõpetamine.
• 3. mai 2013. Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse õnnistusel peetud akafistiga palveteenistus Radoneži vagale Sergile.
• 1. septembril 2014. Kellade paigaldamine kellatorni.
• 15. oktoobril 2014. Algas kreeka meistrite poolt Thessaloniki linnas (Kreekas) valmistatud ikonostaasi kokku panemine ja paigale asetamine.
• 29. oktoobril 2014. Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius käis vaatamas pühakoja ikonostaasi.
• 4. detsembril 2014. Algas Tallinna kunstniku Andrei Lobanovi valmistatud vitraažide paigaldamine.
• 7. veebruaril 2015. Lõppes vitraažide paigaldamine.

Kiriku pühitsemine Radoneži vagale Sergile

Uue pühakoja pühitsemine Radoneži vagale Sergile toimus 13. juunil 2015. Tuntud arhitekti Viktor Šadrini projekti järgi püstitatud kiriku vastab kõikidele puitkirikute arhitektuuri kaanonitele. Pühakojal on kaks altarit: peaaltar on pühendatud vagale Sergile, alumine ristimiskiriku kõrvalaltar aga ravitseja Panteleimonile. Ristimiskirikus on võimalik ristida täiskasvanuid üleni vette kastes. Alumises kirikus on leidnud paiga ka kõige vajalikuga sisustatud pühapäevakooliruumid. Uus pühakoda võib mahutada kuni kakssada inimest. Kirikuhoone sobitub kenasti ümbritsevasse linnamaastikku, seda täiendades ja ümber kujundades. Katuserist on valmistatud Eestis, kuus kella aga valatud ühes Voroneži tehases. Kõige suurem neist kaalub poolteist tsentnerit. Pühakotta on paigaldatud eesti kunstniku A. Labanovi vitraažid ja suurepärane nikerdatud ikonostaas, mis on valminud Kreeka linnas Thessalonikis. Pühitsemise päevaks olid peaaegu lõpetatud kiriku siseviimistlus ja territooriumi haljastustööd.